Ökosüsteemi teenuste suutlikkus on suurem mitut liiki määramisvaldkondades

Ökosüsteemi teenuse kontseptsiooni rakendamine praktikas võib olla keeruline ülesanne, kuna selles tuleb arvesse võtta varasemaid „traditsioonilisi“ poliitikaid ja lähenemisviise, mille puhul on loodust ja bioloogilist mitmekesisust erinevalt hinnatud. Elupaikade direktiiv (92/43/EÜ) ja linnudirektiiv (79/409/EÜ), veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ja müradirektiiv (2002/49/EÜ) on viinud erinevate kriteeriumidega alade hindamise/määramiseni Euroopas. Selles uuringus oli meie eesmärk mõista, kuidas on ala ES suutlikkus seotud selle määramisega ja kas mitme nimetusega piirkondadel on suurem suutlikkus pakkuda Hispaaniat.
Valisime Kreekas välja neli valgalast, millel on väga erinevad omadused, mis katsid üle 25 % riigi territooriumist. Valgalades hindasime ESi võimsust (vastavalt Burkhard jt metoodikale. 2009) aladest, mis on määratud Natura 2000 aladeks, Quiet-aladeks ja märgaladeks või veekogudeks, ning leiti alad, millel on mitu nimetust. GLM analüüsis andmeid, et näidata erinevusi ES-i suutlikkuses eri liiki valdkondade vahel. Uurisime ka partnerlus- ja koostöölepingu koostoimet ja kompromisse eri Hispaaniate vahel ning katsetasime seoseid maastikuomaduste vahel, nagu kõrgus, aspekt ja nõlvad ning ES potentsiaal.
Meie tulemused näitavad, et eri tüüpi või mitme nimetusega piirkondadel on Hispaania pakkumisel erinev suutlikkus. Ühe määramisliigiga piirkondadel (kaitstud või vaiksed alad) olid enamikus Euroopa koolides üldiselt keskmised punktisummad, kuid punktisummad olid suuremad kui aladel, millel ei olnud nimetust ja kus teenuste osutamise suutlikkus oli suurem. Kaitsealadest ja vaiksetest aladest said viimased üldiselt paremad tulemused. Alade puhul, kus kombineeriti mõlemat määramistüüpi (kaitse- ja Quiet-alad), oli kõige suurem suutlikkus 13-l Hispaanial 29st, mis olid peamiselt seotud looduslike ja metsaökosüsteemidega. Leidsime märkimisväärse koostoime enamiku reguleerivate, toetavate ja kultuuriliste Hispaaniate vahel, mis omakorda näitavad kompromisse teenuste pakkumisega. Erinevad ESid on ruumiliselt seotud ja neil on tugev seos maastikuomadustega, nagu kõrgus ja kalle. 
Teeme ettepaneku, et keskkonnapoliitika alternatiivse vahendina võiks kasutada ala määramise staatust, mis näitab, kui hästi on võimalik kasutada Euroopa koolide süsteemi. Hispaania esmase vastuvõtu keskuste asukoha kindlaksmääramiseks võib kasutada piirkondade mitmekordset määramist. Traditsioonilise hindamise ja määramise ning uuema ES-kontseptsiooni integreerimine on aja- ja kulutõhus viis, mille sidusrühmad ja poliitikakujundajad peavad vastu võtma, et hakata täitma uusi looduskaitse- ja keskkonnajuhtimisstandardeid ja -nõudeid.