Vesiviljeluse taasringlusse laskmise võimalus ilma suuremahulise energiakaubanduseta: Warmwateri kalakasvatuse olelusringi hindamine Rootsis

Mereande peetakse kestlikuma toitumise jaoks paljutõotavaks. Tootmise kasv maismaal asuvates suletud ringluspõhistes vesiviljelussüsteemides on lahendanud paljud kohalikud keskkonnaprobleemid selliste traditsiooniliste avatud võrguga süsteemidega nagu eutrofeerumine. Sobiva veekvaliteedi säilitamiseks vajalikku energiat ja sellega seotud heiteid on siiski peetud ülemaailmsest perspektiivist keeruliseks. Uuringus kasutatakse olelusringi hindamist, et uurida Rootsis asuva RASi tilaapia ja Clariase põllumajandusettevõtte keskkonnatoimet ja parandamisvõimalusi. Keskkonnamõju kategooriad ja näitajad olid magevee eutrofeerumine, kliimamuutused, energianõudlus, maakasutus ja sõltuvus loomse päritoluga söödast filee kilogrammi kohta. Leidsime, et söödatootmine mõjutas kõige enam kõiki keskkonnamõjusid (67–98 %), välja arvatud tilapia energianõudlus, mis on vastuolus varasemate leidudega, mille kohaselt põhjustab keskkonnasurvet põllumajandusettevõtte energiakasutus. Peamised arenguvõimalused hõlmavad kõrvalsaaduste paremat kasutamist ja suurema osa taimsete sööda koostisosade kasutamist. Koos tuvastatud väiksema täiustamispotentsiaaliga viitab see sellele, et kiirhoiatussüsteemidel võib olla tulevases keskkonnakestlikus toidusüsteemis olulisem roll.