Tehistingimustes peetavate kalade heaolu, tavapärased tavad vedamisel ja tapmisel

Uuringu eesmärk oli koguda teavet praeguste loomade heaolu tavade kohta Euroopa vesiviljeluses seoses tehistingimustes peetavate kalade transpordi ja tapmisega ning analüüsida, mil määral on kalade heaoluga seotud probleemid endiselt lahendamata. Arvesse võeti kalade heaolu tagamise tavadest kinnipidamise kulusid, majanduslikku olukorda, konkurentsimõjusid ning teisi tegureid. Vaatlusperiood oli 2009–2013. Uuringus keskenduti viiele peamisele tehistingimustes peetavale kalaliigile, et anda üldine ülevaade Euroopa vesiviljeluse praegusest olukorrast: Atlandi lõhe (külm merevesi); harilik karpkala ja vikerforell (magevesi) ning Euroopa huntahven ja kuld-merikoger (Vahemere meri). Heaolutavade hindamisel kasutati võrdlusalusena Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) rahvusvahelisi standardeid, mis käsitlevad loomade heaolu vedamise ajal ning tehistingimustes peetavate kalade uimastamist ja tapmist inimtoiduks. Samuti võeti arvesse EFSA soovitusi tapmise kohta.