Background information
Kasvatatavate liikide liik
Viis peamist liiki, mida 2021. aastal kasvatati (toodangu väärtuse järjekorras): Vikerforell (Oncorhynchus mykiss), harilik karpkala (Cyprinus carpio), Char (Salvenilusspp.), tuura (Acipenser spp.), lõhe(salamo salar).
Päritolu: 2022, NIFRI – riiklik siseveekalanduse uurimisinstituut Olsztynis
Tootmismeetodi liik
Poola vesiviljelustegevus piirdub mageveekasvatusega. 2021. aastal kasutati järgmisi peamisi tootmismeetodeid:
Sektori suurus (tootmine ja tarbimine)
Toodang
39.610 tonni; 123.542 tuhat eurot (2022. aastal NIFRI)
Kalandus- ja vesiviljelustoodete tarbimine
14,26 kg elaniku kohta (2021)
Tarbimise varieerumine
7 % (2023, EUMOFA)
Päritolu: 2022, NIFRI; 2023, EUMOFA
Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule
- Poola vesiviljelussektoril on pikk ajalugu ning esimesed tegevustulemused pärinevad 12. sajandist (allikas: Eurofish). Viie aasta jooksul (2016–2020) suurenes tootmine igal aastal ja vesiviljelussektori keskmine aastane kasv on olnud 5,6 %. 2021. aastal aga vähenes tootmine 2019. aastal registreeritud tasemele. Mahu poolest on suurim forellitoodang, mis annab igal aastal peaaegu poole riigi vesiviljeluse kogutoodangust, kusjuures ülekaalus on vikerforell. Suuruselt teine rühm on karpkala, peamiselt harilik karpkala. Võrreldes karpkalaga on vikerforellikasvatus üsna uus sektor, mis arenes välja 20. sajandil ja mille tootmine hakkas 1990. aastate lõpus jõudma märkimisväärsetesse kaubanduslikesse kogustesse.
- Poola tarbijad on üha enam teadlikud kala ja mereandide tarbimisest. Nad valivad kalatooteid ettevaatlikumalt ja tähelepanelikumalt, saades teavet toodete kohta, ning neid mõjutavad kampaaniad, millega edendatakse kala ja mereandide tarbimist ning tervisealast kasu. Arvatakse, et kõige populaarsem põhjus kalatarbimise suurendamiseks on tervishoiualase teadlikkuse tõstmine. Viimastel aastatel on Poola täheldanud sushibaaride ja restoranide, sealhulgas suurte sushibaaride kettide dünaamilist arengut.
Päritolu: 2022, NIFRI, Eurofish
Probleemid ja võimalused
- Suurendada vesiviljelustootmist, et aidata kaasa jätkusuutlikule tööhõivele ja keskkonnakaitsele.
- Vesiviljelussektori killustatus koos kasvava konkurentsisurvega (ja jõupingutustega võtta üle töötlemis- ja kaubandusfunktsioonid) suurendab ühisalgatuste ja -tegevuste (horisontaalsed integratsiooniprotsessid) rolli ühistute või tootjarühmade vormis.
- Sektori ettevalmistamine kliimamuutusteks, koostades tööstuskavad, milles võetakse arvesse omamaise vesiviljeluse eri liikide eripära, ning töötades välja ja rakendades häid tavasid kliimamuutustele reageerimiseks ning tehistingimustes peetavate kalade heaoluga seotud tavasid.
- Pidevat toetust on vaja teadmiste arendamiseks sisevete, kalade elupaikade ja tingimuste, hoolduse ja taastamise ning vesiviljelusest sõltuvate alade ruumilise planeerimise kohta.
- Toiduga kindlustatuse nõuete täitmisega seotud avalike ülesannete tõhus täitmine nõuab poliitika koordineerimise ja juhtimise tugevdamist ning riskiseire protsesside tõhususe suurendamist vesiviljelussektoris.
- Vesiviljeluse arendamine peab tagama juurdepääsu ruumile ja veele asjakohase koostöö kaudu riiklike ametiasutuste vahel, kes vastutavad vee kasutamise lubamise eest vesiviljeluse eesmärgil, ning ametiasutuste vahel, kes vastutavad keskkonna- või ruumilist planeerimist käsitlevate õigusaktide jõustamise eest.
- Ühtlustada eeskirju, et vähendada halduskoormust.
- Piiratud veevarud, halvenevad veesuhted ning ajaline liigne ja veepuudus, ebapiisav veemajandus, madal veesäilitusvõime (pinnaveehoidlad ja mullad) ning vesiviljeluse (maapõhja) rolli alahindamine sademete ja pinnase äravoolu vee sidumisel.
- Episootilise ohu suurenemine ja raskused tootmisbaasi taastamisel episootiliste nähtuste järel.
- Ebapiisavalt laialt levinud lahendused riski- ja kriisiennetuseks ning ebapiisavalt laialt levinud ringmajanduse lahendused.
- Jälgida ja võtta kasutusele stiimulite süsteem kutsealale jäämiseks.
- Luua õiguslik keskkond, et toetada vesiviljeluse investeerimisprotsesse ja tehnosiiret teistest majandussektoritest, et ehitada üles ressursitõhus vesiviljelus.
- Toetuste või hüvitiste süsteem traditsioonilistele ja keskkonnasõbralikele põllumajandusmeetoditele, sealhulgas meetmed ja töötlemisviisid, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja olemasolevate veesuhete säilitamisele.
- Edendada kohalikest põllumajandusettevõtetest pärit mageveekalade tarbimist tervisliku toiduna ja käsitöönduslike toodete tarbimist.
- Akvakultuuritoodetest positiivse kuvandi loomine ühiskonnas.
- Haldusmenetluste lihtsustamine.
- Tehnoloogiline revolutsioon vesiviljeluses. Selle peamine valdkond on tootlike ja keskkonnasõbralike ning veesäästlike uuenduste loomine ja rakendamine, teaduse ja teadusuuringute kiire areng, satelliitandmete kasutamine, geneetika (kalakasvatuses ja taastamises) ning majandusprotsesside arvutistamine.
- Keskkonnaressursside (vesi, bioloogiline mitmekesisus) kaitsmise tähtsus ja ühiskondlikud ootused kasvavad. Need suundumused tugevdavad vesiviljelussektori, eelkõige ulatusliku vesiviljeluse multifunktsionaalset olemust, muutes selle konkurentsivõime üha enam sõltuvaks turuvälistest tuludest.
- Kliimamuutused muutuvad üha nähtavamaks, põhjustades ressursside piiratust ja ohte bioloogilisele jätkusuutlikkusele. Poolas on võimalusi uute tehnoloogiate, näiteks hüdropoonilise või integreeritud tehnoloogia arendamiseks (nt Tõud + hüdropoonika).
- Teadusuuringud ja innovatsioon, mis võivad aidata edasi arendada vesiviljelustootmist ja edendada vesiviljelustooteid kui kestlikke toiduaineid.
- Merekalade püügi vähenemisest tingitud riikliku nõudluse suurenemine vesiviljelustoodete järele.
- Pinnaveest lahti seotud vesiviljelustootmise tehnoloogia olemasolu (täiustatud RASi rajatised).
- Uurimiskeskuste suur innovatsioonipotentsiaal tootmiskulude vähendamiseks, sealhulgas nõustamisteenuste kaudu turunduse, majanduse ja ettevõtluse valdkonnas.
- Kasvav nõudlus energia järele ning taastuvate energiaallikate ja ringmajanduse tehnoloogiate arendamine.
- Digitehnoloogia kasutamise arengupotentsiaal ja töö automatiseerimine.
Allikad: Eurofish & MNSPA
Tööhõive ja ettevõtete arv
2021. aastal 1269 ettevõtet ja 6403 töötajat
Päritolu: 2022, NIFRI
Multi-annual National Strategic Plans for the development of sustainable Aquaculture
Relevant Authorities
Applicable Legislation
Applicable Procedures
Veeluba
Other Relevant Documents
National associations and networks
Relevant Websites
Contact Details
Kalaturu ja kalatöötlemise üksus – Põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi kalandusosakond
Piotr Słowik, sisevetekalandus
- E-kirjad
- Telefoninumber: + 48 22 623 29 72
Uploads
Summary in English of the "Published National Strategic Plan on Aquaculture" for Poland