Euroopa vesiviljeluse töötlemise kõrvalsaaduste toiteväärtuse kirjeldus, et hõlbustada strateegilist kasutamist

Vesiviljeluse jätkusuutlikkuse analüüsides ei võeta tavaliselt arvesse töötlemise kõrvalsaaduste säilimist ja väärtust. Uuringu eesmärk oli iseloomustada Euroopas kasvatatud viie olulise kalaliigi ühiste töötlemise kõrvalsaaduste (pead, raamid, trimmingud, nahk ja sisikond) toiteväärtust; Atlandi lõhe (Salmo salar), harilik huntahven (Dicentrarchus labrax), kuld-besuugo (Sparus aurata), harilik karpkala (Cyprinus carpio) ja harilik kammeljas (Psetta maxima), et anda teavet parimate kasutamisstrateegiate kohta. Meie tulemused näitavad, et täieliku töötlemise korral on võimalik saavutada oluliselt suurem viljaliha kogusaagis (64–77 %) kui ainult filee puhul (30–56 %). Leidsime, et atlandi lõhe, hariliku huntahvena, kuldpea-besuugo ja hariliku kammelja peade, raamide, trimmingute ja naha saagikus oli keskmine kuni suur, lipiidisisaldus keskmine kuni suur ning eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe (EPA) ja dokosaheksaeenhappe (DHA) sisaldus on suur, mis osutab märkimisväärsele võimalusele kasutada seda otse inimtoidus. Kõrvalsaadused, mis ei ole otseselt toidus kasutamiseks atraktiivsed, kuid mille tuhasisaldus on väike ning toorvalgu-, lipiid-, EPA- ja DHA-sisaldus on keskmine või suur, näiteks sisikond, võib suunata loomasööta. Naha toiteväärtus oli huvitav, kuid sellel on suurem potentsiaal toiduks mittekasutatavates rakendustes, näiteks moe-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses. Tulemused näitavad potentsiaali suurendada Euroopa vesiviljeluse otsest toidu-, loomasööda- ja toiduks mittekasutatavat väärtust ilma tootmismahtude suurendamise või lisaressursside kasutamiseta. Rõhutatakse, kui oluline on muuta tarbijate arusaamu ning kõrvaldada taristu ja õiguslikud tõkked, et maksimeerida nende kasutamist.