Riigipõhised toidukultuuri ja teaduslike teadmiste edastamise üritused – kas need mõjutavad mereandide ostukäitumist?

Vesiviljelustoodete positiivne tajumine on oluline tootmise hoogustamiseks, kasutades säästvamaid ja keskkonnahoidlikumaid lahendusi. Tarbijate arusaamad ja sellest tulenevad ostuotsused on aga endiselt halvasti mõistetavad. Enamikus Euroopa riikides kipub tarbijate arusaam olema üsna negatiivne, mida süvendavad lüngad teadmistes ja meedia eksitav teave. Arvatakse, et sellel on suurim mõju tehistingimustes peetavate kalade praegusele madalale tarbimismäärale kogu Euroopas. Varasemad uuringud on näidanud, et tarbijad ei pruugi sageli soovida muuta oma mereandide ostukäitumist, kuigi neil on kindel teaduslik arusaam vesiviljelustoodetest ja nende tootmisviisist. Uuringus uurisime, mil määral aitavad riigipõhised kontekstid ja teaduslike teadmiste tase kaasa tarbijate ostukäitumisele kogu Euroopas. Selleks korraldati kolmes riigis kaheksal erineval teadmussiirde üritusel interaktiivsed plakatküsitlused ja poolstruktureeritud intervjuud, mis olid suunatud 383 osalejale. Veel alakasutatud meetodi, interaktiivse plakatiuuringu rakendamine rõhutas vajadust kasutada tarbijate käitumisega võitlemiseks uusi lähenemisviise.
Meie tulemused näitavad, et suuremad teaduslikud teadmised iseenesest ei too kaasa muutusi ostukäitumises. Arusaamad ja ostuharjumused on väga kontekstipõhised ning kultuuriti erinevad. See osutab sellele, et riigipõhine meretoidukultuur on omavahel tihedalt seotud, ulatudes individuaalse teadlikkuse, teaduslike teadmiste ja sotsiaal-kultuuriliste kontekstide vahele, mis kõik muudab tulemuseks individuaalsed ostuotsused. Meie tulemused näitavad, et rohkem keskendutakse toote kestlikkusele ja rõhutatakse käimasolevat üleminekut ringmajanduse lähenemisviisile vesiviljelussektoris, mis võib olla paljutõotav viis, kuidas edendada kestlikumaid ostuotsuseid mereandide sektoris. Meie leiud kahtlevad ka selles, kas püüded teavitada üldsust kestlikumatest ostukriteeriumidest on tõepoolest võtmeks säästvamate tarbimisharjumuste edendamisel või kas me töötame eksitavate eelduste alusel, mis viivad valede lähenemisviisideni. Kokkuvõttes näib selge ja kergesti kättesaadava teabe puudumine olevat peamine takistus säästvate vesiviljelustoodete sotsiaalsele aktsepteerimisele Euroopas.